2024

TAIMEKAITSE KODUAIAS

Minult on korduvalt küsitud, kuidas tulla toime kõigi putukate, haiguste ja muude kahjuritega, kes meie saagist oma osa tahavad saada, sageli aga sel määral, et järele ei jää midagi. See on raske probleem, eriti just tänapäeval, mil taimekaitsevahendite kättesaadavus tavainimesele on nullilähedane. Püüan järgnevalt siiski jagada mõningaid nõuandeid, kuidas ja milliste kahjustajate eest oma koduaia taimi kaitsta.

Millised on taimekaitsevahendid ja kuidas need jagunevad?

1. Insektitsiidid on putukatele mürgised ained, mis on mõeldud kahjurputukate hävitamiseks. Muidugi mõjuvad need ka putukatele, kes on hoopiski kasulikud, mistõttu tuleb neid aineid kasutada mõistlikult ja vastutustundlikult.
Insektitsiidid võivad olla:
a) Kontaktsed, st mõjuvad siis, kui putukad seda söövad või muul viisil sellega otseselt kokku puutuvad.
b) Süsteemsed, st imenduvad taime sisse ja muudavad selle pikemaks ajaks putukatele mürgiseks.
2. Fungitsiidid on ained, mis on mõeldud seenhaiguste hävitamiseks. Enamus taimehaigusi on seenhaigused. Viirus- ja bakterhaigusi pole võimalik ravida, seega tuleb nendega nakatunud taimed hävitada. Viirus- ja bakterhaiguste olemasolu saab määrata vaid laboris, mistõttu neid selle teema raames praegu rohkem ei käsitle. Igasugused täpid, laigud ja hallitused on aga enamasti seenhaigused.
3. Herbitsiidid on umbrohtude hävitamiseks mõeldud ained, mistõttu nendega ärge oma puid küll pritsige! Kui kasutate oma aiapritsi ka umbrohtude hävitamiseks herbitsiididega, peske see enne kultuurtaimedega tegelemist hoolikalt puhtaks.
4. Looduslikud taimekaitsevahendid on mõeldud putukate peletamiseks. Need pole mürgised, vaid on enamasti looduslikud vahendid, mis peletavad putukaid ebameeldiva lõhna abil või muudavad taime muul viisil putukatele vähem atraktiivseks.
5. Feromoonpüünised ja liimivööd on mõeldud putukate kinnipüüdmiseks, et vähendada nii nende arvukust. Feromoonpüünised mõjuvad vaid ühele kindlale putukaliigile, mille jaoks nad on mõeldud.
Kuna müügil olevate taimekaitsevahendite nimistu on praegusel ajal pidevas muutumises, pole mõtet eriti palju konkreetseid nimetusi üles lugeda. Iga vahendi pakendil on kirjas, kas on tegemist insektitsiidi, fungitsiidi või millegi muuga. Kui saate neist terminitest aru, oskate ka nende vahel valida. Kaitsevahendite valik on kõige suurem varakevadel, seega varuge need varakult valmis, sest hapuks nad ei lähe. Süsteemset insektitsiidi müüakse enamasti ainult taimekaitsealase koolituse läbinutele. Mõnikord aga juhtub siiski, et kevadel ilmub müüki mõni uus vahend, mida Põllumajandusamet pole veel jõudnud ära keelata. Siis varuge kohe julgesti!

Millal ja millega taimi pritsida? Kes on peamised kahjurid?

Esimest korda võiks pritsida varakevadel enne pungade puhkemist, aga see pole kõige olulisem. Sel ajal tasub pritsida ainult samblike hävitamiseks ja võib kasutada ka vasksulfaati edasise seenhaiguste leviku piiramiseks. Vasksulfaadi tunneb poes helesinise pakendi järgi ära. Seda võib kasutada ainult enne pungade tärkamist, kuna juba puhkenud pungade peale vahendit panna ei tohi. Küll on siis õige aeg kinnitada puude külge liimivöösid, et püüda võimalikult palju putukaid, enne kui nad jõuavad hakata paljunema.
Teist korda tuleks pritsida õunapuusid ja selleks on õige aeg siis, kui hakkate õunapuu puhkevates pungades nägema moodustuvaid õienuppe. Seekord tõrjutakse eelkõige õunapuu- õielõikajat, kes muneb sel ajal tärkavatesse õiepungadesse. Kahjustatud pungad ei puhke, muutuvad pruuniks ja sees on tõuk. Seepärast tuleb pritsida enne, kui õielõikaja muneda jõuab. Kahjurit esineb massiliselt enamasti siis, kui õunapuude õitsemise ajal on soe ja kuiv ilm. Seda ei oska täpselt öelda, kas õunapuu-õielõikaja jaoks on olemas feromoonpüüniseid, aga kui juhtumisi leiate, siis riputage need enne pungade puhkemist üles. Pritsida tuleb sel ajal insektitsiidiga. Võite juurde lisada ka mõnda looduslikku vahendit, näiteks NeemAzal – topelt ei kärise!
Kolmas väga oluline pritsimine on ploomipuudel pärast õitsemist ja seekord siis ploomivaablase vastu. Ploomivaablane muneb tekkinud viljahakatistesse ja paneb need varisema, mõnel aastal lausa massiliselt. Kasutada tuleks jälle insektitsiidi ja juurde võib lisada looduslikku vahendit. Seda soovitaks nädala-paari pärast korrata, sest kõik ploomisordid ei õitse ühel ajal.
Neljandat korda tuleks pritsida siis, kui õunapuudel on tekkinud viljahakatised (st kui õunapuu õielehed on varisenud). Nüüd on üldiselt aeg aias laialdasemalt pritsida, sest levima hakanud kahjurite hulk on suur ja niisamuti hakkavad levima ka seenhaigused. Kasutada tuleks ühekorraga nii insektitsiidi, fungitsiidi kui ka looduslikku taimekaitsevahendit ja kaitsta kõiki taimi, millel võib kahjustajaid esineda. Lehetäid hakkavad siis just levima ja mida varem nendega võitlema hakata, seda parem. Ei pea paika arvamus, et pritsime alles siis, kui kahjustajaid on juba näha. Selle aja peale kui hakkate lehetäisid või võrgendikoisid nägema, on levik juba massiline. Lehetäisid on sealjuures veel mitut liiki: mõned neist põhjustavad lehtede kokkurullumist; teised on värvuselt leherohelised ja vähemärgatavad seni, kuni võrsed on nendega üleni kattunud; kolmandad elavad hoopis lehe sees ja tekitavad neile punaseid kuplasid. Kõiki tuleb hoolega tõrjuda. Lehetäide vastu on müügile ilmunud ka looduslik sprei, mida kasutage kõigil noortel rohtsetel võrsetel, sest need on lehetäi lemmiktoit. Fungitsiididest on müügil Score, mis on kõige parem õunapuudele, kuigi pritsida võib ka teisi taimi ja kahju see kindlasti ei tee. Jahukaste ja ploomide lehepõletiku vastu aitas varasemalt väga hästi vaskoksiidkloriid, aga kahjuks ei tea, kas seda enam müüakse (pakendil oli igatahes punase tomati pilt). Õunapuu viljade peale samas seda panna ei maksa, sest see rikub välimust ja tekitab korkkudet. Sama kehtib muidugi ka pirni ja ploomi viljade kohta, kuid nagu öeldud, lehepõletiku vastu on see efektiivne.
Viiendat korda võiks õunapuid pritsida veel paari nädala pärast, kui viljahakatised on veidi suuremad. Siis tegutseb juba õuna- ehk pihlakakoi, kes võib pihlakamarjavaesel aastal kahjustada kõvasti õunasaaki. Samuti levib sel ajal kärntõbi ja lehepõletik, eriti kui ilm on niiske. Kasutage nii insektitsiidi kui fungitsiidi, samuti riputage üles feromoonpüünised õunamähkurile ja ploomimähkurile. Kõik, mis on kirjas õunapuude pritsimise kohta, kehtib ka pirnipuude puhul. Ainsaks erinevuseks vaid see, et pirnidel on vähem probleeme lehetäidega ja rohkem seenhaigustega, mistõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata fungitsiidide kasutamisele. Siis kui viljad on juba suuremad võiks edaspidi kasutada looduslikke vahendeid.

Millist aiapritsi osta?

Koduaeda sobivad suurepäraselt poes soodsa hinnaga saadaval olevad õlalkantavad survepritsid. Nende mahutavus on enamasti 7–8 liitrit ja taimekaitsevahendite väikepakendid ongi just sellise veekoguse peale mõeldudki. Kui hakkate pritsi täitma, valage enne sisse pool veekogusest, siis taimekaitsevahend(id) ja seejärel ülejäänud veekogus. Pihustit saab keerates reguleerida udutamisest kuni otsejoani. Puude kõrgemate oksteni ulatub siis, kui keerata vesi joaks ja lüüa surve sisse. Nii saab kaitsta ka päris kõrgeid puid. Samuti sobib selline aiaprits ka leheltväetamiseks. Poes müügil olevad kastmisväetised peaksid enamasti toimima ka lehe kaudu ning väetist ja taimekaitsevahendit võib isegi korraga pritsi panna.
Pritsimiseks sobiv ilm on kuiv, aga mitte liiga palav ega liiga tuuline. Hästi sobib kuiva sooja päeva varahommik. Enne vihma on see aga mõttetu, sest taimekaitsevahend peab saama lehtedel korralikult ära kuivada.

Millised on teised kahjustajad?

Rästaparved on aiapidaja jaoks üks suurimaid nuhtlusi. Kui ligiduses pesitsevad hallrästad, läheb suur osa marjasaagist nende kõhtu, kui midagi ette ei võeta. Hallrästad on eriti ohuks maguskirssidele, sest enamasti valmivad maguskirsid just siis, kui noored näljased hallrästad lennuvõimeliseks muutuvad. Siis aitab ainult see, kui puud korralikult üleni võrkudega katta. Et seda oleks võimalik teha, tuleb puude kasvu juba noores eas piirata lõikamisega. Ka võrgud ise painutavad oksi alla ja piiravad nii puude kõrgusse kasvamist. Seega hakake oma kirsipuid juba noorest peast võrguga katma ja lõigake igal aastal ladvaoksi tagasi. Hallrästaid peletavad ligiduses elavad röövlinnud, sealhulgas näiteks varesed ja harakad. Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei ole varesed ja harakad suuremad marjasööjad, küll aga söövad nad hallrästaste mune. Hallrästa kädistamine meenutab muide haraka kädistamist, mistõttu saavadki harakad sageli valesüüdistuse kaela.
Teine aiapidaja suurim nuhtlus on mügri. Tema rahvapärane nimetus vesirott vihjab nagu oleks tegemist loomaga, kes ainult vee läheduses elab, kuid see pole nii. Aias ei pea olema tiiki, et mügri end seal sisse seaks, kuigi tiik on abiks. Mügride laialdane levik on seotud eelkõige intensiivse põllumajanduse vähenemisega. Palju on umbrohtunud maalappe ja võsastunud kraavikaldaid, kus mügri ennast hästi tunneb. Abiks on see, et niidate umbrohu ära laiemalt kui ainult aiast ja selle äärest, mis muuhulgas vähendab ka tigude levikut. Tuleb ka tõrjuda mutte, kes teevad mügridele käigud ette (mutt ise juuri ei söö, küll aga kergitab ta taimed maast üles). Läheduses elavad rebased või peres olev urukoer võivad neid aidata peletada.
Muud närilised nagu hiired ja rotid hävitavad samuti taimejuuri ning võivad paljaks närida juurekaela. Ka nende levikut soodustab umbrohtunud maa. Söötis maa peal kasvavad puud saavad kahjustada sagedamini kui haritud maatükil kasvavad puud. Talveks tuleks kindlasti panna aeda rotimürki, seda aga kindlasti torude sisse, et koduloomad mürki kätte ei saa. Jänesed ja metskitsed hävitavad talvel samuti hulgaliselt noori kaitsmata puid. Parim ettevaatusabinõu on vähemalt 1,5 m kõrgune tihedamat sorti võrgust aed. Kui talvel lund pole ja metsloomade toidulaud on seetõttu kaetud, võib abi olla ka metsloomapeletajast Plantskydd. Pulbrist tehakse vedela pudru taoline segu ja pintseldatakse sellega taimed üle. Aga ei maksa arvata, et see tõeliselt näljaseid metsloomi eemal hoiab.
Lõpuks tasuks mõelda veel inimfaktori peale. Ümbritsege oma taimed näiteks bambuskeppidega või muu kaitserajatisega, et kaitsta neid koduloomade, laste ja trimmeriga varustatud isikute eest.